VIII Eesti Spordi Kongressi märkmeid

Läksin VIII Eesti Spordi Kongressile suuremate ootusteta, kuid huviga poliitilise visiooni vastu, mis järgmised 15 aastat spordimaastikku kujundama hakkab. Ülestähendusi tegin puudutavate mõtete kohta nii ettekannetest kui paneelidest. Refereerida ei andnud kahjuks õhtu parimat esindajat – Lembitu Kuuset.
Spordi strateegia 4 eesmärki:1. valdav osa Eesti elanikest liigub ja spordib;
2. liikumine ja sport on oluline majandusharu;
3. liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;
4. Eesti riik on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.

Neinar Seli

* 42% elanikkonnast tegeleb liikumisega regulaarselt (min 2x a30 min intensiivselt/nädalas), üle veerandi – 28% ei tegele üldse.
* 8 aastat haigena elatud elu meestel Põhjamaade keskmisest rohkem. Vabatahtlikult (Naistel – 4 aastat haigena elatud elu rohkem).
* Vähene liikumine – tulevikuta rahvas

* Koolid peavad pakkuma suuremat spordialade valikut.
* Kooli lõpetamisel kaovad noorsportlased spordist.
* Üle 1,2 miljoni € saamata jäänud toetust (Tallinna Sadama toetus pluss teised) riikliku maksu- ja seaduspoliitika tõttu
Toomas Tõnise
* Strateegiat välja töötanud juhtgrupp käis koos 27 korda ajavahemikul 2.7.2013 – 10.11.2014
* Strateegia väljatöötamisse kaasatud spordialaliidud ning -organisatsioonid. Avalikustati veebis ja igaühel oli võimalik öelda oma arvamus.
* Spordi strateegiast saaks esimene Riigikogus menetletav spordipoliitiline dokument taasiseseisvusaja jooksul.
Liikumisharrastuse paneel (külalised Mart Einasto, Toomas Kivimägi ja Toomas Kruusimägi, moderaator Priit Simson)
* “Kehaline kasvatus” ei võimalda edulugu saavutada. Nõukogulikud normatiivid tuleb asendada liikumisõpetuse ja isiklike eesmärkidega, suurema vabadusega valida omale sobiv spordiala.
* Liikumisõpetus peaks andma teadmised kogu eluks, kuidas sporti teha, millele tähelepanu pöörata, kuidas vigastusi vältida, kuidas teha treeningplaani.
* Noored tuleb liikuma saada ka peale kooli.
* Soomes harrastab liikumist 90% elanikkonnast, suurem osa kergliiklusteedel. Rahvaspordiüritustel osaleb kolmandik –  meil 60% ei tee midagi. Klubisid ja saale aktiivsetele on piisavalt. 60% jaoks on vaja kergliiklusteid, riistvahendeid.
* Mõttemaailma muutmine ei vaja sentigi raha. Sport ja majandus (külalised Reet Hääl, Valdo Kalm ja Siim Nõmmoja, moderaator Hanno Tomberg)

* Sporti rahastavad eraettevõtjad – otseselt ning kaudselt. Ettevõtjad peaksid oma metseenlusest rohkem rääkima. Reet Hääl: oleme perega 25 aasta jooksul toetanud sporti ~8 miljoni euroga ~15 eri spordialal. Märgilised suurvõistlused ei saa end ilma ettevõtja toetuseta ära majandada, Eesti ja Soome päevapilet ukselt on vastavalt 24 ja 145 €.
* Sport kui tööandja: Eesti ~12 000 hobust annavad tööd ~4000 inimesele otseselt.
* Riik peaks tegema maksusoodustusi toetajatele. Praegune spordi rahastus on killustatud. Teenuste maksustamine erisoodustusmaksuga – töötaja sportimise toetamine tööandja poolt.
* Ettevõtja toetamises mängivad rolli väärtuste kokkulangemine ja isiklikud sümpaatiad, huvitab ka alaliidu nägemus ja see, kuidas seda ellu viiakse.
* Sponsorraha on praegu raske saada, sest majandus on ebakindel nii idas kui läänes. Sposoreeritakse enam rahvaüritusi ja massisporti kui tippsporti.
* Väikesed rahad, nutikad ideed, innovaatilisus. Eesti Telekomi 2000-pealisel spordiklubil on 1 juht ja 50 vabatahtlikku. Rulluisutamise tähelend.
Erki Nool: 3/4 valitsevast parteist kavandab platvormi spordipunkti. 1% tulumaksule juurde, mida saaks suunata spordile/kultuurile. Erisoodustuse võtab teemaks.
Spordi ja vaimsuse paneel (külalised Ralf Allikvee, Are Altraja ja Karol Kovanen, moderaator Hannes Rumm)
* Sportlasi tuleb maksimaalselt ära kasutada peale lõpetamist. Seda inimest tuleb märgata vähemalt 5 aastat enne seda, kui ta bootsad jalga paneb.
* Miski ei takista meid tegemast “jalgpalli”: teeme paremini, teeme pool sellest ja meil läheb hästi.
* Ressursside puudus on eelkõige alaliitudes. Vastutuse võtmine igal tasandil on võti. Passiivse inimese juurde raha ei tule.
* Doping: meie väikeses riigis on täielik usalduskriis sel alal. Käisime saunas ära, aga ihu jäi ikkagi pesemata.
* 2000 klubi, 100 spordiorganisatsiooni – raha 300 dopingukontrolli jaoks aastas. Üks kontroll – 400 €.
* 40 aastat tagasi ilmusid spordiartiklid, kuidas kasutada anaboolseid steroide.
* Tegelikult hakkab kõik lapsevanemast. Äkki võiks koos õppida kätekõverdusi või spagaati?
* Üleskutse alaliitudele teha ise dopinguteste, tõstjad ja kergejõustikuliit on seda ka teinud.Tippsport (külalised Martti Raju ja Tõnu Tõniste, moderaator Urmo Soonvald)

* Tippsport on medalid ja tiitlid, suur olümpiakoondis taustajõududega.
* Sportlasi kui eeskujusid pole mõtet rohkem pigistada, seda peab keegi teine nende eest tegema.
* Audentes ei ole olnud efektiivne, aga peab olema.
* Noorsportlastele (17-21) on vaja raha ja noori treenereid on vaja.

* Treeneritele tuleb anda ressursse talente leida. 200 spetsialisti peaksid tegelema talentide otsimisega, mitte pearahade väljateenimisega.

* Tippsport on töö, selle eest peab saama palka.

* Alaliidud peaksid tegema rohkem koostööd ja jagama häid ideid.
Tiit Nuudi
* 4436 klubi -> efektiivsus spordis peab tõusma
* Vabatahtlikke on vaja kaasata.
* Töötav terve inimene annab palju rohkem lisandväärtust.
* Iga endast lugupidav ettevõtja saab öelda “mina toetan”.
Eelmisest presiidiumi-tüüpi kongressist oli seekorne parem ja huvitavam. Paneelid on siiski jäänud arvamuse väljaütlemise koha pealt hiljaks, debattide aeg oli kava väljatöötamise aegu: jääb mulje, nagu oleks paneelid aja sisustamise pärast välja mõeldud. Ettekanded rääkisid väljatöödatud strateegiast, paneelid arutasid valupunkte.
Paneele võiks kasutada programmide väljatöötamisel. Mitu pead on ikka mitu pead ja kaasamine tundub isiklikum.
PÖFF-i spordifilmide reklaamklippide näitamine oli kuivale istumisele tervitatav vaheldus.