Kabeliidu president: paljud noored jõuvad meieni interneti kaudu

Eesti kabetajad osalesid eelmisel nädalal Türgis Izmiris peetud noorte maailmameistrivõistlustel. Eestlaste parima tulemuse eest hoolitses Karmen Kuusik, kes sai kuni 16-aastaste vanusegrupis klassikalises kabes viienda koha.

Turniir toimus neljas vanusegrupis: kuni 10-aastased, kuni 13-aastased, kuni 16-aastased ja kuni 19-aastased. Mängiti nii klassikalist kui välkkabet ja erinevatel aladel jõudsid Eesti kabetajad kümne parema hulka kokku neli korda.

“Kuna ühtegi medalit seekord ei tulnud, oleks ju võinud paremini minna, aga arvestades meie mängijate keskmist taset, siis esikümnekohad on üsna head,” rääkis Vikerraadiole koondisega Izmiris viibinud Eesti Kabeliidu president ja kabetreener Tarmo Tulva.

Noorte MM-il osales kokku 220 mängijat ning esindatud oli 19 riiki. Kuidas hindab Tulva ala kandepinda ja konkurentsi just noorte seas? “Ta on üsna konkurentsitihe, kuigi võib-olla mitte nii levinud kui male. Domineerivad kaks koolkonda: kõik need riigid, kes kuulusid endisesse NSV Liitu ja need riigid, kes on Hollandiga seotud ehk Holland ise ja Hollandi endised asumaad. Lääne-Euroopa koolkonda võib laias laastus liigutada ka Prantsusmaa ja Itaalia.”

Tulva ütleb, et kõigi vanusegruppide peale on Eestis kabe harrastajaid hinnanguliselt tuhatkond. Eesti meistrivõistlustest võtab aga osa sadakond või veidi rohkem. Noored, kes tegelevad kabega, on enamasti ka mõne füüsilise spordiala harrastajad. Kuidas lapsed Eestis kabe juurde satuvad? Kas näiteks läbi male?

“Valdavalt satutakse kabeni mingit teist teed pidi, mitte läbi naaberspordiala,” tõdes Tulva. “Peamiselt läbi erinevates Eesti otstes tegutsevate klubide, mis teevad lastele koolides ja lasteaedades trenne. Meil on terve hulk entusiaste, kes praegu teevad kaberinge.”

“Lisaks sellele on muidugi palju kaasa aidanud see, et meil on Mõttespordi Liidu näol hea koostööpartner, kes veab portaali Vint.ee, kus saab internetis teiste inimestega paljusid mõttemänge mängida. Kabe on nende hulgas kindlasti kõige populaarsem,” kinnitas Tulva. “Seal käivad ka paljud noored mängimas. Vint.ee teeb koostöös kabeliiduga ka koolide mõttespordi olümpiaadi, kus kabe on üks ala. Seal käib sadades lapsi üle Eesti mängimas ja võistlemas. See on kindlasti koht, kust meile tuleb ka päris laua taha inimesi.”

https://sport.err.ee/999833/kabeliidu-president-paljud-noored-jouvad-meieni-interneti-kaudu

Paunvere kabeturniir

Turniir toimub 01. detsembril 2019.a. algusega kell 11.00 Palamuse Gümnaasiumis. Registreerumine samas kl 10-10.30.
Osavõtt võimaldatakse kõigile soovijaile, osavõtt on tasuta.
Info ja eelregistreerumine: ylar@orthez.ee; tel 505 8239 (Ülar Poom)
Mängitakse klassikalist 64-r kabet. Turniir toimub šveitsi süsteemis, 9 mänguvooruga, ajakontroll on 10 min + 5 sek käigule. Noorte võistlussüsteem selgub kohapeal, pärast registreerumise lõppu.

Noorte Eesti meistrivõistlused 64-ruudulises kabes

5.-6.oktoobril toimusid Tallinna Malemajas juuniorite Eesti meistrivõistlused 64-ruudulises kabes. Omavahel võtsid mõõtu noored viiest erinevast klubist – Nõmme, Nupuklubi, Jõgeva, Hiiumaa ning Pärnu.

Neiud mängisid kokku 7 vooru ning lõppjärjestus kujunes järgmiseks:

  1. Merilii Jalg, Jõgeva, 13 punkti
  2. Triinu Jalg, Jõgeva,  10 punkti
  3. Karmen Kuusik, Nõmme, 10 punkti

Noormehed mängisid ringsüsteemis 9 vooru. Lõppjärjestus:

  1. Priit Lokotar, Nõmme, 15 punkti
  2. Kris Taimre, Nupuklubi, 14 punkti
  3. Robert Antoi, Nõmme, 13 punkti

Turniiritabelid:

Poisid
Tüdrukud

Noorte võistkondlikud MV vene ja rahvusvahelises kabes

Nõmme Kabeklubi võttis nädalavahetusel kaksikvõidu noorte võistkondlikel meistrivõistlustel nii vene kui ka rahvusvahelises kabes. Kolmandale kohale jõudsid Nupuklubi võistkonnad.


Paremusjärjestus vene kabes:
Nõmme-I 12-punktiNõmme-II 9-punkti
Nupuklubi-I 8-punktiNõmme-I mängis koosseisus Hans Robert Kannukene, Aaron Soo, Priit Lokotar, Karmen Kuusik, Rain Alar Laurimaa.
Nõmme-II koosseis: Robert Antoi, Karl Richard Esvald, Kristofer Diligentov, Darja Jõesoo, Liis Marii Rool
Nupuklubi-I koosseis: Kaspar Padar, Kris Taimre, Henri Mugur, Emilia Kello
Suurimad punktitoojad olid 11-punktiga 12-st võimalikust Priit Lokotar ja Karmen Kuusik (mõl. Nõmme-I).
https://results.fmjd.org/tournaments/2019/fd_2703/

Paremusjärjestus rahvusvahelises kabes:
Nõmme-I 12-punktiNõmme-II 10-punktiNupuklubi-I 7-punkti.
Nõmme-I koosseis: Robert Antoi, Priit Lokotar, Kristofer Diligentov, Karmen Kuusik
Nõmme-II koosseis: Karl Richard Esvald, Hans Robert Kannukene, Aaron Soo, Karoliina Kurm
Nupuklubi-I koosseis: Kaspar Padar, Kris Taimre, Henri Mugur, Emilia Kello
Suurimad punktitoojad olid 11-punktiga 12-st võimalikust Aaron Soo (Nõmme-II) ja Triinu Jalg (Jõgeva).
https://results.fmjd.org/tournaments/2019/fd_2708/

Noorte EM rahvusvahelises kabes

Poola pealinnas Varssavis toimusid Euroopa noorte meistrivõistlused rahvusvahelises kabes. Osales ca 350 mängijat 14 eri riigist. Eestist osales 22 noormängijat. Mängiti nii klassikalist- (80 ‘+1 ‘ käigule), kiir- (15 ‘+5 ” käigule) kui välkkabet (5 ‘+3 ” käigule). Mängiti viies eri vanusgrupis: kuni 10-aastased, kuni 13-, kuni 16-, kuni 19- ja kuni 26-aastased. 

Eestlastest lõpetas kõige kõrgema keskmise võiduprotsendiga (57.4%) Merilii Jalg, kelle parimaks tulemuseks oli 7. koht välkkabes G19 vanusegrupis. Võiduprotsendiga 55.6% lõpetas Karmen Kuusik, kelle parim tulemus oli 7. koht kiirkabes G16 vanusegrupis. 

Veel saavutasid vähemalt 50%-lise võiduprotsendi Triinu Jalg (G16, 53.7%), Priit Lokotar (B13, 51.9%), Emilia Kello (G13, 50%).

Tulemused: https://mme2019.warcaby.pl/

Eesti sai õiguse korraldada 2020. aasta noorte EM kabes

Nädalavahetusel Varssavis toimunud Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) juhatuse koosolek andis Eestile õiguse korraldada 2020. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused rahvusvahelises kabes, mis toimuvad järgmise aasta augustis Tallinnas. Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva valiti EDC juhatuse liikmeks, presidendiks valiti itaallane Carlo Bordini.

“Eestis toimuvad järgmisel aastal Euroopa noorte meistrivõistlused neljandat korda,” märkis Tarmo Tulva. “Varem on võistlused toimunud Tallinnas 2006., 2011. ja 2016. aastal. Eesti Kabeliidu jaoks on suurturniiride korraldamine Eestis saanud juba heaks traditsiooniks. 2020. aasta Euroopa noorte meistrivõistluste korraldamine on Eesti kabele suur tunnustus ning pakub meie noormängijatele võimaluse kodustes tingimustes Euroopa tippudega enda taset võrrelda.”

“Eesti noored on viimastel aastatel võitnud nii Euroopa kui maailmameistrivõistlustelt mitmeid medalid,” sõnas Tulva. “Loodame nendele lisa nii käesoleval hetkel Varssavis toimuvatelt Euroopa noorte meistrivõistlustelt kui ka tuleval aastal Tallinna turniirilt. Eesti jaoks on väga oluline, et saame korraldada rahvusvahelisi tiitlivõistlusi kodus. Esiteks pääseb siis rohkem Eesti lapsi Euroopa parimatega võistlema ning teiseks on sellel väga positiivne mõju kabe populaarsusele Eestis.”

“Eesti Kabeliit on viimase paarikümne aasta jooksul püüdnud korralda igal aastal ühe rahvusvahelise tiitlivõistluse Eestis ning tänu riigi, Tallinna linna ning heade toetajate abile on Eesti kabe olnud maailma mõttespordi üks suunaja,” lisas Tulva.

Euroopa Kabekonföderatsiooni juhatusse valiti lisaks uuele presidendile Carlo Bordinile, senine president Ingrida Drukteinyte (Leedu, asepresident), Johan Demasure (Belgia, asepresident), Tarmo Tulva (Eesti), Jan Zioltkowski (Saksamaa), Vladislav Splender (Valgevene) ning Vasyl Nadraha (Ukraina).

Homme on Spordiseaduse muutmise eelnõu tagasiside andmise tähtaeg alaliitudele

Homme on viimane päev, mil alaliitudelt oodatakse tagasisidet spordiseaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule.

Eelnõu näeb ette riigi infosüsteemi kuuluva spordi ühise isikustatud andmekogu loomise, täiendab sporditulemuste andmete töötlemise, sportlase stipendiumi ja lepingu regulatsiooni. Muuhulgas antakse võimalus kokku leppida selles, et sportlast loetakse iseseisva otsustuspädevusega töötajaks. Esmakordselt plaanitakse hakata alamandmekogusse koguma harrastussportlaste isikustatud andmeid.

Seadust plaanitakse täiendada ka stipendiumite ja toetuste maksmise nõuete täitmise osas, muuhulgas tohiks toetust maksta üksnes litsenseeritud sportlasele. Sportlased, klubid ja treenerid, kelle sportlased ei ole litsenseeritud, peaksid üles näitama aktiivset huvi litsentseerimise organiseerimiseks, kui nad on huvitatud edaspidi toetuste saamise kriteeriumite täitmiseks. Küsimuste korral tasuks esmajoones pöörduda alaliidu poole. Mõnevõrra jäi ebaselgeks, kas litsentsi olemasolu avaldab mõju kohe peale muudatuste jõustumist 01.01.2020 või seletuskirjas mainitud Kultuuriministeeriumi plaanis arvestada litsenseeritud sportlaste arvu alaliidu toetamisel alates 2021. aastast.

Täiesti uuena lisatakse seadusesse spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti regulatsioon, kuigi toetutakse veel ratifitseerimata ja vaidlusalusele Euroopa Nõukogude konventsioonile. Jääb loota, et vaidlused ei too selles osas kaasa midagi üllatavat.

Täpsemalt saab plaanitud muudatustest lugeda eelnõu lehel http://eelnoud.valitsus.ee/main#f1zh0SSc